''MY BIGGEST OPPONENT IS MYSELF''
close

VOOREMAA! JOEL JUHT, HULLUDE MARATON JA TERVISLIK KINGITUS

Jõgevamaalt pärit Joel Juht, tänavatantsule spetsialiseerunud JJ-Streeti tantsukooli rajaja, alustab 85 päeva pärast teekonda, mille sarnast pole läbinud just paljud: ta stardib kuus päeva kestval maailma raskeimal ultramaratonil Marathon Des Sables. Enese proovile paneku kõrval soovib ta edendada heategevust ja kinkida Siimusti lastekodule Metsatareke tervisepargi.

32. korda toimuva ultramaratoni umbes 250 km pikkune distants kulgeb kõrbeluidetel ja kivilagendikel. Pikim päevateekond on 81,5 km ning joosta tuleb ligemale viiekümnekraadises kuumuses, kusjuures nii, et seljakotiga on kaasas kogu kuue päeva varustus, välja arvatud joogivesi: selle varusid saab korraldajate kaasabil pidevalt täiendada.

“See maraton lõpeb niimoodi,” ütles üleeile Metsatarekeses külas käinud Joel Juht ja näitas oma nutitelefoni vahendusel Marathon Des Sables’i kodulehelt pärit fotot sidemetes labajalgadest.

Joel Juht kõneleb kaamera ees Siimusti lastekodust ja sellest, kui väga oleks sealsetel lastel-noortel vaja terviseparki.
Kaamera taga on Alari Teede.

Katkihõõrutud jalad on tegelikult köömes. Kolm aastat tagasi eksinud üks itaallasest maratoonar kõrbetormis teelt ning üles leitud ta alles kolme päeva pärast ning päikeses korralikult ära põlenud nahaga. Tema jäi kõigele vaatamata ellu, ent on ka neid, kes ultramaratoni rajale elu on jätnud. See, et viiendik startinuid võistluse katkestab, on Des Sables’il tavaline. Jõgevamaalt pärit Joel Juht, tänavatantsule spetsialiseerunud JJ-Streeti tantsukooli rajaja, alustab 85 päeva pärast teekonda, mille sarnast pole läbinud just paljud: ta stardib kuus päeva kestval maailma raskeimal ultramaratonil Marathon Des Sables. Enese proovile paneku kõrval soovib ta edendada heategevust ja kinkida Siimusti lastekodule Metsatareke tervisepargi.

Selleks, et sellisele maratonile minna, peab natuke “hull” olema, aga ka korraliku eeltöö tegema. Joelil jäi selleks aega suhteliselt vähe. “Kui mul kõrbemaratonil osalemise mõte tuli, sain korraldajatelt teada, et maratonile on väga palju soovijaid ning esimene vaba koht on pakkuda alles 2019. aasta jooksule. Peatselt tuli aga teade, et 2017. aasta üritusel on ootamatult üks koht vabanenud ja ma võtsin väljakutse vastu,” ütles Joel Juht. “Tegin sellise otsuse vaatamata sellele, et mu töö kannatab ja et mu elukaaslasele langeb suur hingeline koormus.”

Keeruline mõista

Joel Juhi nime seostatakse küll enamasti tantsuga, aga tegelikult on ta ka sporti päris tõsiselt võtnud. Maratonieelsetel kuudel teeb ta trenni siiski tavalisest intensiivsemalt: viimase kolme kuuga on ta jooksurajal läbinud umbes 800 kilomeetrit. Heaks nõuandjaks on talle olnud Eesti üks esimesi rahvusvahelise tasemega triatleete Ain-Alar Juhanson.

“Ta on kompetentseim inimene, keda Eestis appi kutsuda võimalik. Ja meil tekkis omavahel kohe hea klapp,” sõnas Joel Juht.

Eile lendas ta Taisse, et seal kaks nädalat Juhansoni koostatud plaani järgi trenni teha. Neljateist päeva sisse peab ära mahtuma 38 treeningutundi. 25. jaanuaril saabub Joel koju tagasi. Maratoni start on 9. aprillil.

Alari Teede näitab Imbi Ivaskile ja Joel Juhtile väikeselt monitorilt seda, mida droonikaamera parasjagu õhus filmib.

Kõrvaltvaatajatel on ilmselt keeruline mõista, mõista, mida selliseks maratoniks valmistumine ja seal osalemine tähendavad. Trenni tehes tuleb näiteks keskenduda mitmesugustele detailidele, nagu õige hingamine, õige käte ja õlgade hoid jne. Hoolikalt tuleb valida ka rõivad, jalanõud, magamisvarustus ja kaasa võetav toit.

“Minimaalselt peab kotis olema 14 000 kilokalori väärtuses toidumoona, ent see tähendaks tegelikkuses ikkagi energiaga miinuses olemist. Nii et tegelikult tuleb võtta kaasa rohkem,” ütles Joel Juht. “Ning joostes tuleb pidevalt probleeme ennetada. Kui lased endal vedelikukaotuse tõttu veresuhkru lakke, on tšau pakaa ja tilgutite alla minek.” Joel Juht on ainus eestlane, kes kõrbemaratonile läheb. Ettevalmistusperioodil on tal tekkinud tore ja asjalik netisuhtlus Venemaa meeskonnaga: nad on lähimad selle maratoni kogemusega inimesed, kellelt nõu küsida.

“Aga maratonil moodustub tegelikult kõigist 1200 osalejast justkui üks pere,” kinnitas Joel Juht.

Küsimusele, miks ta siis ikkagi sellisesse hullumeelsesse ettevõtmisse tükib, nagu kõrbemaraton, vastas Joel: “Sest see on äge. See aitab rutiinist välja saada ja mõjub nagu dopamiin.”

Dopamiin on teatavasti neuronite toodetav ergutus- ja mõnuaine. Kui maraton tõesti läbi teha õnnestub, võib see dopamiinina mõjuda küll ja päris kaua aega.

Marathon Des Sables on enese proovile paneku, aga ka heategevusüritus. Maratoni viimane päev on näiteks pühendatud UNICEF-i (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lastefondi) toetamisele. Selle organisatsiooni toetuseks läheb mõtteline osa maratoonarite makstavast osavõtumaksust. Paljud võistlejad on aga leidnud enda valikul veel mõne heategevusliku eesmärgi. Joel Juht soovib maratonil osalemisega toetada Siimustis tegutsevasse Metsatarekese lastekodusse tervisepargi rajamist.

Siimusti lastekodu Metsatareke juhataja Imbi Ivask pakkus
enne videovõtteid Joelile ja Alarile (tema seekord
pildile ei mahtunud) kohvi.

“Tallinnas on noortel vaba aja veetmiseks väga palju võimalusi: kinod, kaubanduskeskused, spordi- ja tantsuklubid jne. Metsatarekese lastel on oma külas võimalik külastada vaid noortekeskust ja raamatukogu, Jõgeval saab käia ka tantsu- ja sporditrennis. Ent aega jääb ikka üle ja seda ei kasutata alati kõige mõistlikumalt,” ütles Joel Juht. Ta usub, et kui lastekodu juures on trennitegemiseks sobivate rajatistega tervisepark, jääb poistel lolluste väljamõtlemiseks vähem aega.

“Olin ise väiksena ka paras pätipoiss, seepärast tean, et noorte vaba aeg vajab mõistlikku sisustamist,” arvas Joel.

Terviseparki on plaanis püstitada rööbaspuud, kätekõverduste treeningvahend, sangadega rippredel, redel, astumisalus, tasakaalurada ja väiksematele lastele mõeldud ronimiskeskus. Et see niisama mädanema ei jääks, on Joel valmis noortele treeningvahendite kasutamist õpetama.

Lõhkuda mustreid

“Teen seda siirast soovist näidata, kui palju head võib juhtuda, kui inimesed pole ükskõiksed neid ümbritseva suhtes. Lastekodulastesse on pahatihti kodeeritud nende vanemate käitumismustrid: kellel on vanemad vägivaldsed, kellel alkohoolikud. Sportimine võib aidata neid mustreid lõhkuda,” ütles Joel Juht.

Seda, kuidas saab maratonil osalemisega tervisepargi rajamist toetada, on esmapilgul raske mõista. Loomulikult ei käi see nii, et iga Joeli trennis või maratonil joostud meeter toob automaatselt mõne euro tervisepargi projekti toetuseks. Raha peab kogunema ikka neilt, kes Joeli maratonil osalemise aktsioonile kaasa elavad. Maratoniga seonduv toob meedia tähelepanu ja Joel kasutab seda ära inimeste annetama kutsumiseks. Mis on igati õilis eesmärk. Samas ei palu Joel annetusi ainult teistelt, vaid annab projekti ka oma osa. Veebruari alguses saab näiteks teoks Joeli korraldatav tänavatantsu koolitustuur “Back to the Basics”, mille tulust läheb osa Metsatarekese tervisepargi toetuseks. Joeli blogilehe www.joeljuhtakajj.com vahendusel saab osta ka tema allkirja ja sümboolikaga fännisärke, mille müügitulust osa samuti tervisepargi toetuseks läheb.

Filmimees Alari Teede valmistub drooni lendu laskma, et
sellele paigutatud kaamera abil efektseid õhuvõtteid teha.

Üleeile ei käinud Joel Juht Metsatarekeses üksi, vaid koos filmimees Alari Teedega Hilife OÜ-st. Nende eesmärgiks oli salvestada Metsatarekese tervisepargi heaks annetama kutsuv video. See läheb üles nii Joeli blogilehele kui ka portaali Hooandja: selle kaudu on samuti võimalik tervisepargi jaoks annetusi teha.

“Ideaalne oleks, kui tervisepark saaks aprilli alguseks valmis ja avamise saaks teha siis, kui maratonilt tulen,” sõnas Joel Juht.

Allikas: Vooremaa

Tagasi