''MY BIGGEST OPPONENT IS MYSELF''
close

VÕIDUJOOKS MADUDEGA TAIS

Olen nüüd jõudnud oma treeningutega sellisele saarele nagu Koh Samui, mis on äärmiselt tore väike saar, kuid minule isiklikult ei lähe väga peale selle paiga kommertslik pool.

Aga nüüd treeningutest lähemalt

Olen esimese 3 päevaga jooksnud kokku 50 kilomeetrit ning kohe tervele saarele on juba ring peale joostud.

Võin öelda, et kogu see ettevõtmine siin saarel on täiesti uus kogemus, kuna temperatuur siinses niiskuses on keskmiselt 32 soojakraadi, maksimaalselt 40 ning see teeb jooksmise taktikaliselt raskemaks, sest keha kaotab sellise kuumusega veel rohkem vett, kui koduses kliimas joostes.

Keha pole kuumusega harjunud

Esimesel päeval, kui läksin trenni tegema, siis ei olnud keha sellise kuumusega harjunud, esimeste sammudega viskas pulsi lubatust kõrgemale ja ka hingamine oli häiritud. Loomulikult on see normaalne, kuna keha vajab aklimatiseerumiseks natukene aega ja ma olen sellega arvestanud, et ei saagi kohe loota häid näitajaid!

Päike paistab lagipähe

Kuna Päike paistab jooksmisel lagipähe, siis pean siin kasutama 50 SPF päikesekaitsevahendit, et ei tekiks suuremaid päikesekahjustusi. Peale Päikese on loomulikult siin probleemiks niiskus, kuna sellest tingitult sain ma 4 tunni ja 15 minuti pikkusest jooksust selja marraskile ja seda ei oleks ma osanud ette arvata. Nimelt oli treeningkott, millega ma jooksin, mu selja esimesel päeval ära hõõrunud, kuid siis see ainult punetas. Mõtlesin, et olen tark ja panen kirurgilise plaastri seljale, aga selle tulemusel läks asi hoopiski hullemaks. Kuidas? Ei oska seda seletada, sest tundub endalegi veel arusaamatu. Igatahes olen andnud seljale kaks päeva puhkust ja plaanin proovida teist jooksusärki, veendumaks, et probleem ei ole särgimaterjalis.

Mõlema talla all põletik

Kuna ma alustasin oma treeninguid 3,5 kuud tagasi, siis ma ei ole kellelegi veel rääkinud seda, et tegelikkuses oli mul mõlema talla all põletik. Mingil hetkel küll sain ühest valust lahti, kuid nüüd on jäänud veel parem jalg, millega olen siin Tais igapäevaselt tegelenud, külastades ühte väga head massaažiteenust pakkuvat kohta.

Valitud toidust

Oma treeningute juures olen katsetanud prantslaste brändi MX3 matkaspordisööke, mis on supertoode. Alguses kahtlesin, et kas see ikka sobib, aga nüüd siin olles saan aru, et pean tegema uue tellimuse, kuna toidud on väga maitsvad, toiteväärtus on suur ning grammiliselt kaalub see kogus vähe.

1,5 meetri pikkune madu 

Lisaks kõigele oleme siin varasemalt teinud nalja mürgipumbast, kuid nüüd sai see peaaegu reaalsuseks. Ehk siis jooksin 15. jaanuaril 4,15-kilomeetrilist distantsi, kui ühel hetkel avastasin nina eest 1,5 meetri pikkuse mao, kellele oleksin äärepealt peale astunud.

Kuna see madu oli asfaltteega sarnast värvi, siis ei pannud teda kohe ka tähele, sest päike paistis veel otse mulle näkku. Igatahes jäi see tegelane seisma koos minuga, me vahtisime üksteisele otsa, mina kivistusin algul ära, siis tegin aeglaselt kaks sammu tagasi ja siis pani madu õnneks suure kiirusega üle sõidutee. Ma sain oma jooksu jätkata, aga pärast seda tundsin, kuidas süda lõi ja ise mõtlesin, et kuidas see saab võimalik olla. Võib-olla oli see mingi märk, sest madu sümboliseerib väidetavalt arsti, ravimist ja muud sellist.

Jätkan trenniga

Peamine aga on see, et midagi hullu ei juhtunud ning hetkel ei ole muud, kui loodan, et saan selja korda, sest trenni tegemiseks on jäänud veel vaid nädal.

Loota jääb ainult ilusaid ilmasid, sest siin oli enne meie tulekut korralik uputus ja ilmateade näitab hetkel, et kuni nädalalõpuni võib tulla halba ilma.

Tagasi