''MY BIGGEST OPPONENT IS MYSELF''
close

TREENING SOOMES LEVI SUUSAKESKUSES

15.-18. novembrini toimus mul pisut kergem treeningnädal Levi suusakeskuses, mis möödus mõnusalt nii vabasõidu- kui ka klassikasuuskadel ja oli ka ühtlasi hea vaheldus jooksutrennidele. Kokku sai madalal pulsil matkatud peaaegu 100 kilomeetrit ning selle sees oli üks 4-tunnine suurem matk.

Minu esimeseks üllatuseks suusarajal oli kindlasti see, et kohal oli väga palju erinevaid rahvusvahelisi koondisi, kes olid samuti tulnud Levi suusaradadele treeninguid läbi viima. See oli arvatavasti ainuke koht terves Euroopas, kus sel ajal suusatada sai. Kokku lugedes sain kuskil 10-15 koondist ja esimest korda nägin Lõuna-Koreast pärit suusatajaid.

img_7727

Algul oli päris piinlik seal nende vahel matkata, sest need suusatajad sõna otseses mõttes lendasid suuskadel, aga kui nägin seal veel omasuguseid matkajaid, sain aru, et pole häda midagi.

Valmis tehtud suusarada oli pikkusega 5 kilomeetrit ehk siis edasi-tagasi tegi see kokku 10 kilomeetrit korralikku rada, kus oli mõnusaid tõuse ja natuke laugeid kohti. Päeval, mil tegin 4-tunnist matka, otsustasin avastada ka radu, kus ei olnud veel suusaradu sisse lükatud ning sain peaaegu 8 kilomeetri jagu avastamata loodust matkale juurde. Uskumatult tore oli treeningnädal suusatades metsas, kus sa ei tea, kunas ja kus rada lõpeb.

img_7769

Ühel päeval oli ilus ilm ja kui ma laskusin suusaraja kõige suuremast mäest alla, oli mõni sekund enne minu allasõitu kari põtru üle tee läinud. Kui olin alla jõudnud, ohkasin selle peale: hea, et ma selle hooga neile otsa ei kihutanud. Sellel laskumisel oli kiirus kuskil 70 km/h, nii et kui oleks seal nendele sarvede vahele sõitnud, poleks midagi head vist välja tulnud — vahel on hea nii enda kulul nalja visata. Suusatada oli super ja kui  mõned sõitsid rajalt välja, siis see käib asja juurde.

Mind isiklikult motiveerisid kindlasti invasuusatajad, kes sõna otseses mõttes ainult käte abiga oma spetsiaalselt tehtud suuskadel edasi liikusid, ning üks ukraina tüdruk, kes suusatas nendest tõusudest üles ühe käega. Sellise pildi nägemine annab motiveeritust ja jõudu juurde ning mõtlen siis kõigi meie peale, kellel on kõik kehaosad veel alles ja tervis korras.

Igal õhtul pärast treeninguid sai lõõgastatud Levi spaas, kus pärast treeninguid oli mõnus lõdvestuda ja lihtsalt anda kehale rahu. Loomulikult ei puudunud seal olles igaõhtune sportlik tegevus, milleks olid  bowling ja ikka vanad head kaardid.

img_0660

18. novembril oli mul trennivaba päev ja siis ei olnud muud teha kui puhata, kuid sellest ei tulnud midagi välja, kuna mu head sõbrad äratasid mind üles. Pärast seda, kui sõbrad olid hommikul suusatama läinud, otsustasin mina lihtsalt natuke pilte teha ja tutvuda Levi kohalike poodidega, et mida seal siis head müüakse. Loomulikult sattusin samal ajal Levi vahele, kui nemad trennist tulid. 5 tundi oli lennukini jäänud ning otsustasime minna veel Levi mäele suusamõnusid nautima. Viimati sain mina freestyle suuskadel olla 4-5 aastat tagasi, kuna lõhkusin tantsimisega oma põlved ära ja ei saanud enam selle hobiga tegeleda.

Algul olin päris krampis, aga kui olime mõned korrad mäest alla lasknud, oli juba kõik taas meeles. Enne mäkke minekut ütles sõber, et pane kiiver ka pähe ja ma veel ütlesin et ei pane vist, aga siis ikkagi panin. Selle ärasõnamise peale sõitis üks laps mu sõbra mäe peal pikali, kuid  õnneks oli see õnnelik õnnetus, ei midagi hullu, aga oleks võinud minna ka teisiti. Jälle hea meeles pidada, et parem karta kui kahetseda.

img_3764

Siin kohal tahaksingi öelda, et parimaks reisi- ja trennikaaslasteks on alati parimad sõbrad! Mul on tõesti vedanud, et mul on sellised sõbrad, kes on ise spordihuvilised, ning kes on mind alati kaasa kutsunud, kui on just sellised sportlikud ettevõtmised! Olen oma kõigi  sõprade üle uhke ja  tahangi tänada teid kõiki, et olete oma siirate naljade ja tögamistega toeks!

Tagasi