''MY BIGGEST OPPONENT IS MYSELF''
close

INTERVJUU VIKERRAADIOS! TULEN IGALT POOLT ELUGA TAGASI

Oma seniseks suurimaks väljakutseks, jooksuks Marathon Des Sables valmistudes andis Joel intervjuu Vikerraadio Vikerhommikule, et tutvustada ka enim kuulatava raadiokanalil oma pürgimusi.

Sinu tiitliteks on tantsutreener, noorsootöötaja, aga üht tiitlit ei ole saanud sulle veel öelda — sa oled jooksja.

Ma olen kogu aeg jooksnud, kogu elu, kõige eest (naerab). Olen teinud poolmaratone, suusatanud, rattaga sõitnud. Seda päris öelda ei saa, et olen jooksja, aga sportlane küll.

Ja aprillis lähed kõrbemaratonile, mille pikkus on 257 kilomeetrit — see on kuus täispikka maratoni? See on midagi ebamaist…

See kilometraaž kindlasti ehmatab ära, aga kui ette valmistada, teha trenni, hirme pole — siis pole midagi hullu. Kui ma otsuse ära tegin, ütlesid parimad sõbrad, kes mind tunnevad, et polegi kahtlust, et ma seda ära ei tee. Midagi drastilist pole, oluline on see, kuidas on temperatuur, toitumine, vesi, jalad, kuidas see kõik jooksu ajal kokku mängima hakkab.

img_7814

Miks sa seda teed?

Põhjusi on erinevaid. Selliseid asju on tehtud millegi reklaamimiseks, aga mina mõtlesin, et ei, see on jama, ma teen selle nii ära, et ma ei reklaami kellegi brändi. See on minu südamest tulev tahe ennast ületada. Suurimaks põhjuseks on ehk see, et kuna olen palju noortega tegelenud, siis olen palju näinud vingumist ja krimpsus nägu, et küll on raske! Ma tahaksin noortele näidata algatusvõimet, et kui võtad elus otsuse, pead selle nimel tööd tegema, vaeva nägema, mitte nurgas passima. Väga tahaks näha noori, kes algatavad midagi suurt, mitte ei välguta siinsamas Eestis mingit diplomit. Minu arust on liiga palju korrumpeerumist, oma siseringis haipimist, samas aga on palju neid, kes vajaksid tõsisemat tunnustamist. Ma võtsin selle riski iseenda tervisele, ma pean iga päev trenni tegema, mul on fookus seatud, kõik näevad seda ja ma räägin sellest valjusti, et see ei ole kerge, kuigi paljud nii arvavad. Inimesed arvavad üldse, et olen elus kõike lihtsalt saanud, aga see pole nii, ma pole paljutki ära teinud ja selline eesmärkide võtmine on kihvt asi. Lisaks kõigele võtsin eesmärgiks ka heategevuse, minu jooks on pühendumusega Siimusti lastekodule. Praegu käivad läbirääkimised arhitektide ja planeerijatega, et saaks rajada neile tervisepargi, mille hinnaks on pakkumise järgi 12 000 eurot. Reedel lähen Siimustisse seda kohta vaatama, kohtun vallavanemaga ja arutame, kuidas seda planeerida.

Kui palju sa trenni siis teed, näiteks nädalas?

Ma võtan oma treeningäpi lahti, kusjuures Ain-Alar Johanson on mu treener, ja tema on selleks nädalaks mulle määranud 10 tundi ja 30 minutit. Eile oli mul poolteist tundi, täna ma lähen siit otse koostööpartnerite juurde Spartasse kaheks tunniks jooksma ja katsetan esimest korda sees kotiga jooksmist, et näha, kui palju siis keha vett kaotab — jooksen kaks tundi seitsmekilose kotiga lindil. Ülehomme on jälle jooks, kahe päeva pärast on lükketrenn, reedel kahetunnine jooks, arvatavasti Tartus, laupäeval kolmetunnine jooks kotiga Vooremaa mägedes.

img_7820

Kui sa lähed kõrbesse jooksma, on sul kott seljas, joogipudelid küljes, aga mis kotis on?

Praegu on niisama asjad. Tahaksin kaalus jääda 8,5 kilo juurde, aga oleneb, kotis saab olema kaasas toit, siis on magamiskott, on fooliumkate juhuks, kui kõrbes eksid ja on vaja varju minna, mürgipumbad, soolatabletid… Põhimõtteliselt kannan seda kaalu endaga kaasas, palju sellest, mis retkeks vaja, praegu veel täpselt ei tea. Päris katsetamine tuleb jaanuaris Tais, kus olen kaks nädalat treeninglaagris, jooksen kuuma käes ja aklimatiseerun.

Kohustuslikud ajad, mis seljakotis peavad olema: magamiskott, kompass, peegel, mürgipump, 10 haaknõela, päikesekreem, satelliittransponder, ajamõõtmisandur, road book, toit, vabatahtlikult võib olla päikesepatarei, i-phone, magamismatt, priimus+piiritustabletid ja vahetusriided.

Kui suur tõenäosus on see, et sa seal eluga tagasi ei tule?

Mis jutt see on, ma tulen igalt poolt eluga tagasi.

Seal on üle 40 kraadi kuuma, sa rääkisid mürgistest elukatest…

Ma arvan, et kõige suurem probleem seal on jalad, et mida need suures kuumuses tegema hakkavad ja kas need tossud, mida ma olen valinud, kannavad ilusasti lõpuni välja. Praeguste katsetuste järgi kõik toimib, aga kuumuses jalad pastetavad, kõik asjad muutuvad ja neid ma ei tea. Jooksmas käies võtan ma rasket maastikku, et näha täna, mida jalad teevad pärast paaritunnist jooksu. Mul oli viietunnine Suusahullude korraldatud jooks mägedes ja siis pärast seda ei olnud mul midagi, ainult öösel ei saanud magada, keha sai totaalse šoki. Arvasin, et järgmine päev ei jookse ma kuskile, aga siis oli just tuju hea, et jookseks veel, ja jalgadel polnud midagi häda.

Kui mitu ööd selle 257 kilomeetri jooksmiseks läheb?

Need 257 kilomeetrit ei ole ühes etapis, seda suudaks ainult robot läbi joosta, need on ära jaotatud kuude etappi. Esimene oli 33,8, siis tuli 38,5 siis 35, neljas päev oli 81,5 kilomeetrit, siis 42,2 ja viimane etapp 15,5 kilomeetrit. Seda 81,5 kilomeetrit on aega läbida 36 tundi. Minu eesmärk on joosta 8 minutit kilomeeter. Võib-olla kahe kuu pärast see asi muutub.

Kuula raadiosaate kordust!

[mp3-jplayer tracks=”https://joeljuhtakajj.com/wp-content/uploads/2016/11/Vikerhommik-Joel-Juht.-Kõrbemaratonile-22.11.16.mp3″ width=”100%” height=”140px” pos=”rel-C” dload=”n” list=”n” autoplay=”n”]

*Autor: GoodNews ajakirjanik Jüri Kukk

Tagasi