Joel Juht riskib eluga maailma raskeimal ultramaratonil Kanadas
Joel Juht riskib eluga maailma raskeimal ultramaratonil Kanadas
Teadaolevalt esimese eestlasena osaleb Joel Juht maailma raskeimal ultramaratonil Montane Yukon Arctic Ultra, mis leiab aset 2019. aasta veebruaris Kanadas. Tegemist on ühe raskeimate tingimustega maratoniga, kus osalejatel tuleb võidelda ekstreemsete ilmastikuoludega. Jäine ja lumine rada, mäeahelikud, jäätunud jõed ja ettearvamatud liustikud panevad -50 kraadise temperatuuriga Yukoni südatalvel proovile igasugused inimvõimete piirid.
Montane Yukon Arctic Ultrat on kirjeldatud kui tõelist ellujäämiskursust, kus 13 päevaga tuleb läbida 690 km – see on katsumus, mis paneb proovile iga võistleja vastupidavuse, julguse ja reageerimisoskuse ning sunnib seisma silmitsi oma suurimate hirmudega. Maratonil saab osaleda kolmel erineval distantsil ning teha valik, kas läbida rada mägiratta, suuskadega või jalgsi.
Joel Juht on harrastussportlane, ettevõtja, Eesti suurima tänavatantsukooli asutaja, koreograaf ja tõeline seiklushing, kes otsib pidevalt uusi väljakutseid.Viimased 15 aastat on ta panustanud oma aega aktiivselt noorte arendamisse ning sundinud oma keha ja vaimu õppima midagi uut, et mitte jääda mugavustsooni. Sport ja üleüldine liikumine on alati olnud tema elus olulisel kohal, kuid just sport on õpetanud talle distsipliini ja muutnud otsustamise rasketel hetkedel kergemaks.
Möödunud kevadel läbis Joel Juht esimese katsumusena Sahara kõrbeliivas 247 km distantsiga ultrajooksu Marathon Des Sables 32. Teiseks väljakutseks oli edukas osalemine Eesti meistrivõistlustel golfis, kus kolmekuuse staažiga golfarina langetas ta taseme HCP 14-le. Nüüd võtab Juht ette kolmanda katsumuse.
Joel Juhti edasiviivaks jõuks on seiklushimu, hirm ja teadmine, et ta saab oma lugude ja kogemuste abil inspireerida veel rohkem inimesi tegutsema, hirmudest jagu saama ja paremaks muutuma. Juhti pöörased ettevõtmised on alati läbi põimitud läbi heategevusega. Möödunud aasta Sahara kõrbejooksuga kogus ta toetust Siimusti Metsatarekese Tervisepargile, mis hiljuti avati. Nüüd on Juhti eesmärk rajada sarnased pargid üle kogu Eesti. „Kõik erinevad katsumused hoiavad mind füüsiliselt ja vaimselt vormis ning võimaldavad anda noortele eeskuju läbi uskumatute kogemuste,“ selgitab Juht.
Ettevalmistus maailma raskeimaks ultramaratoniks on kestnud juba paar kuud ning sündmuse alguseni on jäänud ligikaudu 300 päeva.
Kui sa ei muutu siis sa ei arene
Eile sain osa ühest suurepärasest koolitusest “LIVE2LEAD”.
Sellega seoses soovin anda edasi teile lihtsaid mõtteid, mis võiks teid motiveerida ja innustada uuteks ideedeks.
Samuti suured tänud korraldajatele, kes võtavad eesmärgiks inimesi arendada!
JOHN MAXWELL
– Kui sa ei muutu, siis sa ei arene
– Ei ole olemas juhti ilma visioonita!
– Parimaga ei tohi piirduda…
– Ei ole olemas finišijoont
– Tuleb parandada oma protsessi, kuidas saada rohkem
– Keegi ei taha vana inimest, vaid uut inimest (inimene kes ei mõtle suurelt on justkui vana inimene)
Viis sammu kuidas saada heaks:
1. Katseta
2. Kuku
3. Õpi
4. Tõesta
5. Alusta uuesti
– Inimesed, kes teavad rohkem on ebakindlamad kui inimesed, kes teavad vähem
– Inimesed tähistavad ette (ehk siis lubatakse kalleid vidinaid, reise jne aga puudub rahaline tasakaal soovitud asjadega)
DAVE RAMSEY
– Mina olen organisatsioonis probleemide lahendaja
– Võid otsustada olla väärikas
– Sa ei pea tegema nagu mina, vaid tee õigesti
– Liider on justkui aednik (ehk kõik on korras aga keegi ei tea, kes tegi)
– Elu eesmärk on teiste teenimine
– Paljud inimesed loodavad sinu peale
– Noortel on elus selline aeg, kus nad iseennast ei märka – siis on väga oluline, et igaühel meist on olemas inimene, kes usub sinusse
– Kui tahad et organisatsioon toimiks paremini, paranda suhteid
– Kui palju on meil inimesi, kes on õnnelikud?
DON YAEGER
– Millal olete olnud keskkonnas, kus sinust ollakse paremad?
– Head juhid küsivad küsimusi
– Kui kohtad endast paremat ja kogemustega inimest, siis arened
– Kui oled koos väiksemate inimestega, oled veel väiksem
– Kas teil on tiimis kedagi, kes on kogemustega ja edukas?
Kohtumiseni juba järgmistel koolitustel!
KUIDAS SA LAPSI ÜLLATAD JÕULUDE AJAL JA VÕIBOLLA MITTE AINULT LAPSI VAID KA ISEENNAST
KUIDAS SA LAPSI ÜLLATAD JÕULUDE AJAL JA VÕIBOLLA MITTE AINULT LAPSI VAID KA ISEENNAST?
Loodan, et mitte uue iPhone’i, Sony Play Station’i või iWatch’iga?
Miks sellest kirjutan?
Paar päeva tagasi käisin Järveküla koolis ujumas ning samal ajal, kui vahetasin riideid, kuulasin garderoobis kõrvad kikkis, mida siis 3. klassi lapsed räägivad.
Algatuseks lootsin, et keegi äkki ütleb teregi aga sellest võis ainult unistada!
Teemaks olid jõulukingid ning kahjuks midagi uut ei saanudki laste suust tulla, kui eelpoolmainitud elektroonilised vidinad.
Selles mõttes on see hea ja mugav, et siis lapsevanem justkui ei pea enam kasvatamisega tegelema, kuna lapsevanem saab selle arvelt endale aega juurde ja teisalt laps saab kõik eluks mittevajaliku juba ennem teada aga kas see on kingituseks hea valik?
Äkki oleme ise ka unustanud ära, mis on päris elu?
Või olen saanud ise vanemaks ja ei taha uuendustega kaasa minna? Aga sellised asjad nagu “tere”, “head aega”, vestluskaaslase ärakuulamine, küsimusele vastamine täislausega, elementaarne viisakus ei ole ju seotud uute tehnoloogiatega ja on igipõlised väärtused. Loodan et mõistate millest jutt käib.
Loomulikult vaadates läbi laste silmade justkui oleks need kingituste näol ju õige valik, aga usun, et on paremaid viise, kuidas oma kallitele lastele või lähedastele rõõmu teha.
Lihtsalt lapsed ei oska hinnata sellise kingituste väärtust ja ei saa aru, kui raskelt tegelikult see tuleb. Sellepäras ütlengi, et siinkohal kehtib see vana hea lause, et heategu ei jää karistamata, kuna asjad ei ole tasakaalus.
Ma kingin teile kõigile ühe mõtte, kuidas võiks sellel aastal Jõulupühi vastu võtta.
Selleks tuleks mõelda välja tegevusi, kuhu saaks oma käe külge panna, õppida midagi uut!
Siin on üks mõte, mis aitaks paremini jõule meeldejäävamaks teha:
Lisaks võiksite proovida pühad võtta vastu nii, et keegi ei postita sotsiaalmeediasse mitte ühtegi pilti, ning kui tuleb isu pildistamiseks, siis kõik originaalid tuleks ilmutada ja panna need pildid kas siis ilusasse albumisse mälestamaks 2017. aasta jõulupühi või siis teed omale toreda pildiseina, ning siis kui kõik pühad on läbi, postitad oma pühadest pildi koos #jõuludtagasi
TÄNAN TAEVANI
EEL peaks tasumäärasid diferentseerima
Kutsun inimesi seisma selle eest, et lapsed, lapsevanemad…
Kutsun inimesi seisma selle eest, et lapsed, lapsevanemad, õpetajad ja treenerid ei peaks kannatama!
Käin kohut Eesti Esitajate Liidu vastu, kuna EEL plaanib maksustada kõiki haridusasutusi selle eest, et õppetegevuseks kasutatakse muusikat.
Tulenevalt sellest, et seaduses on augud, kasutatatakse silmnähtavalt ära võimalust, et luua pretsedent meie tantsukooli najal.
Kuna oleme paratamatult Eestis üks suurimaid huviharidust pakkuvaid koole, siis selleks, et EEL saaks kõikidelt haridusteenust pakkuvatelt koolidelt, organisatsioonidelt ja klubidelt tulevikus rohkem rahasid kätte, ründavad nad esimesena loomulikult meid.
Isiklikult ei saa ma sellega nõus olla, et Eesti Vabariigis toimiv asutus sedaviisi käitub!
Kuna see teema puudutab meid kõiki, siis sellepärast palungi tuge, et just Sina ei peaks sellise käitumise pärast hiljem kannatama.
Loe lisa:
Eesti Esitajate Liit eksitab avalikkust
MTÜ Eesti Esitajate Liit (edaspidi EEL) eksitab oma kodulehel avaldatud uudiskirjas avalikkust sellega, et nimetab JJ-Street tantsukooli, mille pidajaks on MTÜ Urban Style, eksitavalt JJ-Street tantsuklubiks ja käitub ebakorrektselt avaldades veel käimasoleva kohtuvaidluse sisu.
EEL halvustab oma artikliga JJ-Street tantsukooli, justkui hoiduks JJ Street tantsukool põhjendamatult kõrvale tasude maksmisest, mida muusika esitajate eest kogub EEL kui kollektiive esindamise organisatsioon. Tegelikult on vaidluse keskmes seaduse tõlgendamise küsimus ja JJ-Street tantsukool võidakse kohtu poolt üldse vabastada tasu maksmisest. Seetõttu on EEL-i väited seaduse rikkumise kohta väga ennatlikud ja kahjustavad oluliselt JJ-Street tantsukooli ja selle omaniku MTÜ Urban Style mainet.
JJ-Street tantsukool, mille pidajaks on MTÜ Urban Style, on erahuvikool, mis on registreeritud EHIS-es ja millele on Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium väljastanud koolitusloa (koolitusluba number 84512) mitte tantsuklubi, nagu seda väidab EEL.
Vaidlus käib autoriõiguse seaduse tõlgendamise üle:
AutÕS § 22 näeb ette, et autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud, kohustusliku äranäitamisega on lubatud teose avalik esitamine õppeasutustes vahetus õppeprotsessis nende asutuste õpetava personali ja õpilaste poolt ning tingimusel, et kuulajaskonna või vaatajaskonna moodustavad õpetav personal ja õpilased või teised isikud (lapsevanemad, eestkostjad, hooldajad jne), kes on otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse.
AutÕS § 19 p 2 kohaselt on autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.
JJ Street on õppeasutus
JJ Street-le kohalduvad nimetatud teose vaba esitamise ja kasutamise juhud, kuna JJ Street on õppeasutus. JJ Street käsitlemist õppeasutusena toetab ka hiljutine kohtupraktika, mida EEL ei tundu aktsepteerivat.
JJ Street on mittetulundusühinguna tegutsev tantsukool, mille peamine eesmärk on luua Eesti aktiivsetele noortele võimalus kultuuriliseks olemiseks. JJ-Street tantsukool alustas tegevust 2003. aastal. Haridus- ja Teadusministeerium andis JJ-Street tantsukoolile erahuvikooli tegevusloa ja kinnitas JJ-Street tantsukooli õppekava oktoobris 2008. Tänaseks on tantsukoolist kujunenud kogu Eestit hõlmav noorteühing. Lisaks vahetule õppetööle pakub JJ-Street tantsukool noortele võimalusi omandada oskusi projektijuhtimiseks, ürituste korraldamiseks ja läbiviimiseks, tegutsemiseks tantsutreeneri ning koreograafina. Seeläbi teeb JJ-Street tantsukool ka noorsootööd. Näiteks 2017 aasta sügisel osales JJ-Street Tartu projektiga “Tartu Tarkuse Eliit” Tartu konkursil “Ettevõtlik noor”. Projekt valiti Tartu linna ja maakonna koolide, noortekeskuste ning teiste noorteühenduste projektide hulgast 13 tublima hulka ning tunnustati eraldi ka rahalise preemiaga jätkutegevusteks või nende algatamiseks.
Noorteühingu olemus võimaldab JJ-Street tantsukoolil jõuda väga erineva tausta ja huvidega noorteni mitte ainult linnadest, vaid eelkõige maapiirkondades, kus huvitegevuse võimalused on sageli piiratud. Just sellistes piirkondades pakub JJ-Street Tantsukool noortele põnevat ja kasulikku alternatiivi ajaveetmiseks ning enesearenguks. Õpetades tänavatantsukultuuri laiemalt, suudab JJ-Street Tantsukool haarata kaasa ka seni vähemaktiivseid noori, sageli riskikäitumisega noori, kelle jaoks puuduvad piirkonnas muud sobivad huvialategevused. Seega on JJ-Street tantsukoolil suur tähendus maapiirkondade ja laiemalt ühiskonna arengule, sest see võimaldab muuta õpilastele õppeprotsessis uute teadmiste ja oskuste omandamise palju huvitavamaks ning seeläbi tuua huvialadega tegelema rohkem noori.
JJ-Street ei tegutse ärilistel eesmärkidel
JJ-Street tantsukooli tegevust finantseeritakse peamiselt õppemaksudest. Õppemaksu küsimine on huvialahariduses tavapärane praktika nii munitsipaalhuvikoolide kui ka erahuvikoolide puhul. Samuti on tavapärane, et huvikoolid pakuvad oma tegevusega seoses tasulisi teenuseid.
HuviKS § 21 lg 3 sedastab, et huvikooli eelarve tulud moodustuvad riigi- ja valla- või linnaeelarve eraldistest, huvikooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, sihtasutustelt laekunud summadest, annetustest ja huvikooli põhimääruses sätestatud huvikooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest ning muudest vahenditest.
JJ-Street tantsukooli on toetanud kümned omavalitused, seega viiakse õppetööd olulises ulatuses läbi ka avalikest vahenditest ning eesmärgiga teha teenuse hind kõikidele noortele ühtemoodi kättesaadavaks.
Lisaks on JJ-Street tantsukool üks 17-st Eestis tegutsevast noorteühendusest, mis saab riiklikku noorteühingute aastatoetust. Selle toetuse saamine tähendab seda, et noorteühendus teostab noorsootööd vastavuses riikliku noortevaldkonna prioriteetidega ja noorsootöö seadusega. Seega on JJ-Street tantsukool kui noorteühendus tunnustatud riigi poolt ka riskirühma noortega tegelemise eest. JJ-Street tegevust on tunnustanud mitmed omavalitsused üle Eesti. Alles 2017 aasta oktoobris tunnustati JJ-Street tantsukooli Jõgeva noorte elu edendamise ja Siimusti tervisepargi projekti algatamise eest.
Äritegevuse eesmärk on teenida tulu, mida saab äriühingu omanikele välja maksta. JJ Street kui mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Samuti on keelatud jaotada kasumit mittetulundusühingu liikmete vahel. See tähendab, et JJ Street teenitud tulu võib kasutada üksnes tänavatantsukultuuri edasiandmiseks ja noorsootööks või muul moel Eesti aktiivsetele noortele kultuuriliseks olemiseks võimaluste loomiseks, mitte ärilisel eesmärgil kasutamiseks.
EEL on viidanud JJ Street majandusaasta aruandele kui tõendile ärilise eesmärgi kohta. See aga on avalikkust eksitav. EEL-ile on teada samast majandusaasta aruandest, et JJ Steet tegevus toetub suurel määral riiklikele toetustele ning ilma nendeta oleks tegemist kahjumliku ettevõtmisega. On ilmselge, et tegemist ei ole tulu teenimise eesmärgil tegutseva mittetulundusühinguga. Seega ei saa ka muusika kasutamine trennides toimuda ärilistel eesmärkidel.
JJ-Street tantsukooli asutaja Joel Juht: “Eesti Vabariigis kehtib haridusasutustele, mida on ka JJ-Street tantsukool, Autoriõiguse seaduse paragrahv 22, mille järgi haridusasutused ei pea maksma autoritasu, kui nad kasutavad muusikateoseid õppetegevuse eesmärgil. See, et EEL on võrdsustanud haridusasutused ärilisel eesmärgil tegutsevate tantsuklubidega ja spordisaalidega, on ilmselgelt ülekohtune! Antud teema vajaks meie ühiskonnas laiemat arutelu, sest see probleem puudutab ju väga suurt hulka haridusasutusi, mis kasutavad õppetöös muusikateoseid. Kõige suurem probleem on tegilikult selles, et enamus, kes pakuvad noortele harivaid huvitegevusi, tulevad ots otsaga kokku, samas tehes maailma ühte raskeimat tööd, milleks on laste ja noorte kasvatamine. Täna madalalt hinnatud treeneri ja noorsotöötaja ametis olevad inimesed on niigi hädas erinevate probleemidega, milleg igapäeva töös silmitsi seistakse ja nüüd lisaks siis luuakse riigi suurima erahuvikooli ja noorteühenduse najal pretsedenti, mille abil hakata veelgi rohkem õõnestama mitteformaalses hariduses tehtavad tööd! Kas see on normaalne? On ilmselge, et hulgaliselt muid laste ja noortega tegevevaid organisatsioone, kes kasutavad oma õppetöös muusikateoseid, ei suuda ja ka ei julge oma õiguste eest seista ning alluvad autoreid esindavate organisatsioonide diktaadile. Meie otsutasime astuda kohtulahingusse, kuigi see nõuab meilt meeletult nii rahalist kui ajalist ressurssi. Kuid lõppkokkuvõttes me ei võitle ainult enda, vaid ka sadade teiste sarnaste laste ja noortega töötavate organisatsioonide eest. ”
EEL peaks tasumäärasid diferentseerima
JJ-Street tantsukool peab igati õigeks, et muusika autorid ja esitajad saavad oma loomingu eest tasu. Tasu kogumise mehhanism aga ei tohiks diskrimineerida tantsukoole, kes ei kasuta kommertslikku muusikat või kasutavad seda minimaalses mahus ja kes sealjuures tegutsevad õppeasutusena.
Nagu EEL ka ise välja toob, ei erista ta tasude sissenõudmisel tantsukooli jõusaalidest ega tanklakettidest. EEL küsib muusika esitamise eest võttes arvesse tundide arvu ühes kalendrikuus. Seega ei võeta arvesse muusika kasutamise tegelikku mahtu ühe tunni jooksul. Samuti peavad EEL-ile tasu maksma kõik ettevõtted ühtemoodi olenemata muusika kasutaja ettevõtlusvormist.
See tähendab, et aktsiaseltsina tegutsev aeroobikateenuse pakkuja, kelle saalis mängib muusika vahetpidamata, peab maksma EEL-ile sama palju tasu kui JJ-Street tantsukool. On selge, et mitteärilistel eesmärkidel tegutsev mittetulundusühing ei suuda EEL-ile maksta sama tasumäära alusel, mis kehtib aktsiaseltsidele, kes võivad teenivad tulu peale trennide ka mitmete muude teenuste müügiga.
JJ Street arvates on tasumäära selline ühetaoline kohaldamine diskrimineeriv ja riivab ülemääraselt PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust ja PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust.
Tasumäärad peaksid võtma arvesse nii muusika kasutamise tegelikku mahtu kui ka muusika kasutaja juriidilist vormi.
JJ-Street tantsukoolis õpetatakse spetsiifilisi tantsustiile, mille juures on oluline rütm ja kus õppeprotsessis ei pea tingimata kasutama muusikat. JJ-Street tantsukooli tundides toimub soojendus, põhiosa ja venitus. Kusjuures põhiosas jagatakse õpilastele muuhulgas teoreetilisi teadmisi tänavatantsu ajaloost. Kui trennis üldse toimub muusika kasutamine, on selleks tantsukooli enda poolt väljavalitud DJ-lt tellitud lood. Tegemist on muusikutega, kes on keskendunud justnimelt spetsiifilistele tantsustiilidele ja kes soovivad väga, et JJ tantskooli lapsed nende loomingu järgi tantsiksid. Tundub absurdne, kuid kahjuks on see tõsi, et EEL ei nõustu eeltoodut uskuma. Olgu veel märgitud, et JJ-Street tantsukooli ja EEL vahel toimunud läbirääkimistel on pooled arutanud kompromissina tasu maksmist 30% tantsutrennide eest. EEL esindaja üritab jätta avalikkusele ekslikku muljet, justkui oleks tegemist mingi indikatsiooniga kommertsliku muusika kasutamise mahu kohta JJ-Street tantsukoolis. Nagu öeldud, puudub JJ-Street tantsukooli trennides vajadus kasutada kommertsliku muusikat, sest spetsiaalsele rütmile loovad muusika oma DJ-d.
Põhjendatud ei ole ka tasumäärade ühetaoline kohaldamine võtmata arvesse juriidilise isiku õiguslikku ettevõtlusvormi, mis määrab ka äriühingu tegevuse sisu. On ülimalt küsitav, kuidas saab EEL kohaldada sama tasumäära nii mittetulundusühingutele kui ka osaühingutele ja aktsiaseltsidele, millest viimased on orienteeritud tulu teenimisele ja selle tulu jagamisele omanike vahel.
Riigikohus on juba leidnud, et autoreid esindavat organisatsiooni tuleb võrrelda olulist vahendit omava isikuga konkurentsiseaduse mõttes ja olulist vahendit omaval ettevõtjal tuleb tagada mittediskrimineeriv kohtlemine.
EEL ei ole nõus aga tasumäärasid diferentseerima, mistõttu ei ole JJ-Street Tantsukoolil muud võimalust kui võidelda enda ja teiste sarnaste tantsukoolide huvide eest kohtus.
Taustainfo:
- HUVIKOOLI SEADUS § 3.
(1) Huvikool on haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades.
- EEL on hetkel võrdsustanud haridusasutused tuluteenivate tantsu- ja spordiklubidega (vaata lisa https://www.eel.ee/et/sport)
- EEL-i kodulehel avaldatud uudiskiri: https://www.eel.ee/et/uudiskirjad/eel-kaib-kohut-tantsuklubiga-jj-street/