''MY BIGGEST OPPONENT IS MYSELF''
close

Üksinda treeninglaagris Lapimaal

Kirjutan teile pisut Lapimaal toimunud treeninglaagrist, et mõistaksite, mille kõigega pean arvestama seal, kuhu lähen.

Esimesel päeval, kui olin Kittilasse jõudnud, siis ei olnud ma sugugi rahul, sest koht, kus asusin, eisobinud treenimiseks ning kindlasti olin kogu lennusõidust, pimedusest ja eelnevast asjade pakkimisest nii väsinud, et ei jaksanud enam suurt midagi mõelda kui ainult sellest: kus lumi on?Uueks kohaks oli Levi, kus võimalused nii treenimiseks kui ka ööbimiseks olid väga head, kuna asusin kohe suusa- ja saaniradede kõrval. See muutis tunduvalt lihtsamaks kelguga jooksma minemise ning samuti sain ilusti turvaliselt õues oma testmagamisi teha ilma, et keegi keset ööd purjus päi segama oleks tulnud. Mõelge, kui oleksin hotellis ööbinud, siis oleks justkui viie öö eest tühja maksnud. Olen väga tänulik Soomes elavatele eestlastele, kes mind aitasid, nii et suur aitäh tervele perele.

 

KEHVAD LUMEOLUD

 

Kehvade lumeolude tõttu nägi Lapimaa alguses päris kahvatu välja, kuna lund ei olnud minu jaoks kuskilt tulemas ja esialgsete lumeolude tõttu pidin jätma kahjuks ühe kelguga jooksu ära. Lisaks olid peale minu veel Lapimaale kohale sõitnud hullud Soome saanitajad, kes sõitsid hoolimata vähesest lumest, nii et sädemeid lendas. Õnneks esimese nädala lõpuks oli korralik lumi maha tulnud ja igal ööl tuli lund kogu aeg natuke juurde. Ausalt öeldes olin algul päris sabinas, et kas saan kõik oma trennid ikka ära teha, kuid laagri lõpuks oli maha sadanud 40 cm värsket lund ja plaanitud treeningud said kõik tehtud.

TREENINGPLAAN SOOMES

 

13 päeva jooksul läbisin kokku 272 km ning treeninguteks kulus ajaliselt kokku 43 h. Allpool toonvälja kuue päeva treeningplaani:

L, 1.12 Reis laagrisse, õhtul rahulik jooks, pulss 120–130 1 h 20 min

P, 2.12 Radade kaardistamine 3 h 30 min

E, 3.12 Kelguga jooks 4 h, rahulik pulss 110–125, peale jooksu rullimine venitamine

T, 4.12 Soojendusjooks 1 h. Lõigud 12 x 10 sek, paus 1 min, max.kiirus taastava jooksu peale Treeningu vahel jääb 5 h pausi

Taastav jooks, rahulik 1 h 10 min, peale trenni rullimine ja venitamine

K, 5.12 Kelguga jooks 3 h 30 min, rahulik, pulss 120–130, peale jooksu rullimine venitamine ja kõhulihased 4 x 25, jalad üleval

N, 6.12 Vaba päev, varustuse komplekteerimine, kuna ööbisin väljas

R, 7.12 Hommikul 9 h liikumises, iga 2 tunni tagant on söömine-joomine ja öö jälle väljas

L, 8.12 Hommikul 5 h liikumist ja seejärel hotelli puhkama

P, 9.12 Taastav rahulik jooks 3 h, pulss 115–125, peale jooksu rullimine ja venitamine

E, 10.12 Vaba päev, varustuse komplekteerimine, öö väljas

T, 11.12 Hommikul 10 h liikumises, iga 2 tunni tagant söömine-joomine, öö väljas

K, 12.12 Taastav päev, rahulik jooks 2 h 40 min, peale jooksu venitamine ja rullimine

N, 13.12 Soojendusjooks 1 h, lõigud 16 x 10 sek, paus 1 min, taastav jooks peale 20 min

Taastav jooks, rahulik 1 h 20 min, peale jooksu kõhulihased 4 x 25, jalad üleval, venitamine ja rullimine

R, 14.12 Vaba päev, kojusõit

 

MAGAMINE HANGES

 

Esimene ärkamine õues bivy bag’is (magmissüsteem) on vist väga imelik, kui mõtled, et enamus meist magavad soojas toas. Loomulikult olin pärast esimest ööd ilusti lumevaibaga kaetud, nii et enne kottidest väljatulekut pidin vaatama, et lume tõttu märjaks ei saaks. Ärgates aega ei ole, tuleb kiirelt tegutseda, asjad kokku panna, teha õues söök ning asuda teele.

Pärast esimest ööd oli kõige raskem, kuna ma ei teadnud nendest asjadest mitte midagi, kõik on võõras ja vahel küsid mõttes: neetud, MIKS? Lisaks saad sõimata kohalike saanimeeste käest, kes teevad turistidele lõbusõitu, sest saaniradadel ei tohi joosta. Neetud, kust mina pidin seda teadma. Ühesõnaga, nagu kangele eestlasele kombeks, jooksin edasi, kuni 3 h järel kohtasin sama venda, kes alguses rajal kätega vehkis, et hull eestlane. See soomlane oli mulle juba nii palju pinda käinud, et ajasin lõua püsti ja panin otse läbi 40 cm lume teadmata suunas, et saada lihtsalt minema.Proovisin esimesel ööl magada nii, et laotasin ainult magamiskoti sisse madratsi ja ei pumbanud seda meelega täis, sest tahtsin teada saada, kas hakkab öösel magades külm või mitte. Selleks ei kulunud kaua aega, kui tundsin läbi magamiskoti põhja, kuidas külm kontideni jõudis, ja siis vahetasid pideval kiirelt asendit, et sooja saada.

Selliste tegemiste juures on lihtsalt vaja mõista väiksemaid detaile, siis oskad ka rohkem ette arvestada kõige hullemaga, mis võib ees mind oodata. Esimese ööga sain kergesti hakkama, kuid 10-tunnisele jooksule järgnes palju rohkem emotsioone. Võin öelda, et paksus lumes sumbata on hullem kui jääaugus ujuda, sest siin sa saad tegelikult aru, mida külm tähendab ja kui tugev sa vaimselt oled.Füüsilise poolega ei ole siin suurt midagi teha. Joostes lumes 5–6 h, saab jube kiirelt selgeks, mida külm tegelikkuses tähendab, aga kui sa tead, et sul on veel vaja lisaks 5 h liikuda ja sul pole kuskilt abi võtta, ainult oma kelgust on hõlpu, alles siis võib-olla mõistad, kui tõsine asi see kõik tegelikult on.

Sul on pidevalt vaja joostes kontrollida higistamist, joogivee külmumist, käte-jalgade külmumist ja et vesi otsa ei saaks, ning palju muud. Üks asi on kindel: ilma vee, söögi ja ettevalmistuseta ei ole võimalik sedalaadi võistlust tervelt läbi teha.

Laagri ajal sain aru, et kui hakkab külm, siis loomulikult paned sa omale riideid juurde, aga kõige olulisem on kiirelt juua-süüa, sest keha vajab kütet. Ütleks nii et külmaga ei mängita, vaid seda kontrollitakse pidevalt.

Pärast seda, kui olin 10 h õues jooksnud, siis olid riided juba niisked ning laagripaika saabudes pidin kiirelt märjad sokid kuivade vastu vahetama, sööma ja magama minnes panin märjad sokid enda keha vastu, riide kihtide vahele, et kuivaks hommikuks ära, muidu oleksid sokid järgmisel hommikul jääs olnud.

 

Samuti pidin jooksutossud veekindlasse kotti panema, et magamiskotti seestpoolt märjaks ei teeks ning et need hommikuks jääkamakad ei oleks. Põhimõtteliselt kõik riided – sokid, kindad, mütsid, jalanõud ja pealmine pusa – olid mul magamiskotis, et riided oleksid hommikul kuivad ja ära ei jäätuks.

Elektroonilisi seadmeid pidin samuti magamiskotis hoidma, et saaks oma seadeldisi vajadusel laadida. Põhimõtteliselt isoleerisin kõik kasutatavad asjad külmast eest.

Järgneval ööl oli oluliselt külmem kui esimesel ja siis tundsin, kuidas külm õhk tegi kurgu natuke hellaks, näo kohale tekkis hingeaurust kondents, mis omakorda oli hommikuks muutunud jääkristallideks ehk hakkas ilmnema reaalsus, millega ma tegelikkuses hakkan Yukon Arcticul kokku puutuma. See kindlasti ei ole nali.

Loomulikult aitas see laager paremini mõista igapäevarutiini ehk seda, kuidas ma söön, magan, riietun, ning mis ohud varitsevad, kui näiteks vales järjekorras riideid vahetad. Külmas mängib aeg väga suurt rolli, küsimus on vahel sekundites, vahel minutites. Kõik oleneb sellest, mis temperatuur õues on ja kui kiirelt tegutsed.

 

VARUSTUS

 

Kuna riietuse juures on väga oluline, et kõik hingaks, siis sain esimest korda oma riideid katsetada. Kuna meriinovill on must be sellises keskkonnas, siis kasutasin esimest korda Aclima võrk-soojapesu, mida Eestis müüb Matkasport ja mis on supertoode. See on just mõeldud aktiivsetele liikujatele, kuna see on soe, hingab ja kui läheb niiskeks, siis kuivab seljas kiirelt ära ja ei ole mingeid probleeme

Vahekihtidena kasutan Inov8 jooksuriideid, kuna olen nendega aastaid jooksnud, siis usaldan neid tooteid. Jalanõudeks on mul Inov8 ultra tossud, (tossu mudel: Arctic Claw 300 ) ja Neos kattetossud. Igaks juhuks tellisin pool numbrit väiksemad tossud, et olla suuruse valikus 100% kindel. Ekspeditsiooni joped ning down jacketja püksid on mul Nunatac brändilt, kuna see jope kaalub kõigest 440 g ja on megasoe. Magamiskott, mida kasutan, on PHD HISPAR 1200. Siinkohal peangi mainima, et magamiskott, down jacket ja püksid on valmistatud spetsiaalselt minu keha järgi ehk siis puhas käsitöö. Välitingimustes kasutan telgi asemel Blackdiamondi bivit, kuna see lihtsalt tundus väga hea ja seda on varem Yukon Arcticul ka kasutatud, ainult Euroopas seda kahjuks ei müüda, sest siin pole nende järgi nii suurt nõudlust.

Joogitermosed on mul 4,5-liitrised Thermos brändilt, aga kindlasti plaanin võtta juurde ühe
Stanley termose, kuna tahan olla 100% kindel, et mul on kuum vesi olemas isegi kõige hullemates tingimustes.Paksu lume sees liikumiseks kasutan brändilt Atlas 26 räätsasid, mis on hästi kerged ja võimaldavad kiiremini ja lihtsamalt edasi liikuda. Lisaks olen saanud nüüd rohkem aega katsetada oma Garmin InReach GPS-seadet, tänu millele on kõigil võimalus minu Facebooki-lehelt jälgida reaalajas minu asukohta, kui jooksen, ja soovi korral saavad inimesed otse sealt lingilt mulle võistluste ajal ka sõnumeid saata.

 

MÕTTED

 

Praegu mõtlen palju strateegiale – kuidas seda võistlust läbida, ja olen teinud arvutusi kõige halvemaks ja parimaks stsenaariumiks, aga, nagu treener ütleb, reaalsus sünnib kohapeal.

Viimased ettevalmistused käivad toiduplaani tegemisel – mida süüa ja kui palju peaksin koguseliselt kaasa võtma. See muidugi oleneb omakorda sellest, kui külm on õues ja mis tempoga saab nendes tingimustes üldse joosta. Hetkel ei tea me keegi, milline on sellal temperatuur ja kuidas mul enesetunne on.

Üks asi on kindel – vorm on hetkel väga hea ja pärast laagrit sain teha ära ka Synlabis vereproovid ning kõik näitajad on olid korras. Nüüd saan natuke puhata ja siis toimub vormihoidmine, kuni stardini ehk 3. veebruarini.

Lõpetuseks tahaksin teha ühe sügava kummarduse kõikidele oma toetajatele ja fännidele, kuna olete uskunud minu pöörastesse ettevõtmistesse.

 

Kohtumiseni ja järgmiste postitusteni!

Tagasi