EEL peaks tasumäärasid diferentseerima

EEL peaks tasumäärasid diferentseerima
 
JJ-Street tantsukool peab igati õigeks, et muusika autorid ja esitajad saavad oma loomingu eest tasu. Tasu kogumise mehhanism aga ei tohiks diskrimineerida tantsukoole, kes ei kasuta kommertslikku muusikat või kasutavad seda minimaalses mahus ja kes sealjuures tegutsevad õppeasutusena.
 
Nagu EEL ka ise välja toob, ei erista ta tasude sissenõudmisel tantsukooli jõusaalidest ega tanklakettidest. EEL küsib muusika esitamise eest võttes arvesse tundide arvu ühes kalendrikuus. Seega ei võeta arvesse muusika kasutamise tegelikku mahtu ühe tunni jooksul. Samuti peavad EEL-ile tasu maksma kõik ettevõtted ühtemoodi olenemata muusika kasutaja ettevõtlusvormist.
 
See tähendab, et aktsiaseltsina tegutsev aeroobikateenuse pakkuja, kelle saalis mängib muusika vahetpidamata, peab maksma EEL-ile sama palju tasu kui JJ-Street tantsukool. On selge, et mitteärilistel eesmärkidel tegutsev mittetulundusühing ei suuda EEL-ile maksta sama tasumäära alusel, mis kehtib aktsiaseltsidele, kes võivad teenivad tulu peale trennide ka mitmete muude teenuste müügiga.
 
JJ Street arvates on tasumäära selline ühetaoline kohaldamine diskrimineeriv ja riivab ülemääraselt PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust ja PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust.
 
Tasumäärad peaksid võtma arvesse nii muusika kasutamise tegelikku mahtu kui ka muusika kasutaja juriidilist vormi.
 
JJ-Street tantsukoolis õpetatakse spetsiifilisi tantsustiile, mille juures on oluline rütm ja kus õppeprotsessis ei pea tingimata kasutama muusikat. JJ-Street tantsukooli tundides toimub soojendus, põhiosa ja venitus. Kusjuures põhiosas jagatakse õpilastele muuhulgas teoreetilisi teadmisi tänavatantsu ajaloost. Kui trennis üldse toimub muusika kasutamine, on selleks tantsukooli enda poolt väljavalitud DJ-lt tellitud lood. Tegemist on muusikutega, kes on keskendunud justnimelt spetsiifilistele tantsustiilidele ja kes soovivad väga, et JJ tantskooli lapsed nende loomingu järgi tantsiksid. Tundub absurdne, kuid kahjuks on see tõsi, et EEL ei nõustu eeltoodut uskuma. Olgu veel märgitud, et JJ-Street tantsukooli ja EEL vahel toimunud läbirääkimistel on pooled arutanud kompromissina tasu maksmist 30% tantsutrennide eest. EEL esindaja üritab jätta avalikkusele ekslikku muljet, justkui oleks tegemist mingi indikatsiooniga kommertsliku muusika kasutamise mahu kohta JJ-Street tantsukoolis. Nagu öeldud, puudub JJ-Street tantsukooli trennides vajadus kasutada kommertsliku muusikat, sest spetsiaalsele rütmile loovad muusika oma DJ-d.
 
Põhjendatud ei ole ka tasumäärade ühetaoline kohaldamine võtmata arvesse juriidilise isiku õiguslikku ettevõtlusvormi, mis määrab ka äriühingu tegevuse sisu. On ülimalt küsitav, kuidas saab EEL kohaldada sama tasumäära nii mittetulundusühingutele kui ka osaühingutele ja aktsiaseltsidele, millest viimased on orienteeritud tulu teenimisele ja selle tulu jagamisele omanike vahel.
 
Riigikohus on juba leidnud, et autoreid esindavat organisatsiooni tuleb võrrelda olulist vahendit omava isikuga konkurentsiseaduse mõttes ja olulist vahendit omaval ettevõtjal tuleb tagada mittediskrimineeriv kohtlemine.
 
EEL ei ole nõus aga tasumäärasid diferentseerima, mistõttu ei ole JJ-Street Tantsukoolil muud võimalust kui võidelda enda ja teiste sarnaste tantsukoolide huvide eest kohtus.


Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>